Tartu Ülikooli teadlaste osalusel tehtud statistiline uuring Eesti metsade olukorrast¹ näitas, et viimasel kümnel aastal on metsa raiutud poolteist korda rohkem, kui seda juurde kasvab. Kuigi juhtpoliitikud on öelnud, et raiemaht peab olema väiksem kui juurdekasv, on seni tehtud sõnadele vastupidiseid otsuseid ning jäetud raiemaht vähendamata.²

Väide, et erametsade raiemahtu pole võimalik reguleerida, sest selle määrab turg, ei vasta tõele. Erametsades saab ja tulekski laastamist vähendada metsaseaduse kaudu: näiteks tõstes männikute raievanus nende tegeliku eluaega vastavaks ning loobudes küpsusdiameetri rakendamisest.

Valitsus on vastupidiselt kavandamas metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi, mis võimaldaksid viimati avalikkusele esitletud kujul veelgi intensiivsemaid majandamisvõtteid. Näiteks plaanitakse lubada suuremahulist intensiivselt majandatavate puiduistandike rajamist ning loodussõbraliku püsimetsanduse ümber defineerimist intensiivse majandamise suunas.

• ¹ L. Maamets, R. Kuuba, A. Lõhmus, E. Uuemaa, R. Rosenvald, R. Kont, 2023. Eesti metsade alternatiivne hindamine, Postimees Kirjastus
• ² https://www.err.ee/1609534753/kliimaminister-tegi-ettepaneku-jatta-riigimetsas-raiemaht-samaks

Intensiivse metsamajandamise tõttu vaesub ja väheneb kogu metsaelustik. Näiteks on punktloenduse tulemusel leitud, et aastatel 1984-2016 vähenes linnuliikide arvukus Eestis keskmiselt 60 000 linnupaari ehk 0,5% võrra aastas.¹ Linnustiku kahanemises peegeldub ka ülejäänud metsaelustiku olukord – mitmekesine puu- ja põõsarinne ning lamapuit on oluline elupaik ka näiteks mardikatele, samblikele ja seenekooslustele.

Meie metsade kõige tavapärasem raievõte on lageraie, mis mõjub hävituslikult pea kogu raie-eelsele metsa ökosüsteemile, mis on välja kujunenud kümnete või isegi sadade aastate jooksul. Sageli, kui raie toimub külmumata pinnasel, pööratakse segi ka maa-alused struktuurid, mille tagajärjel saab kahjustada pinnareljeef, mullaelustik, aga ka seeneniidistik, mis on metsaelustiku ülioluline komponent.

Kuigi ligi viiendik metsadest on Eestis range kaitse all ja seal raiuda ei tohi, on väljaspool neid alasid lageraie lubatud kõikjal, ka looduskaitsealade piiranguvööndites. Praegune liiga intensiivne majandamine kaitsealadel vähendab nende tegelikku toimimist – killustatud metsalapid ei suuda tagada liigirikkuse säilimist. Kõige rikkama elustikuga metsad on vanad, üle saja-aastased loodusmetsad, mida on säilinud vaid ligemale 2% Eesti metsamaast. Raiesurve nendele aladele on jätkuvalt suur, kuivõrd tegemist on metsamajanduslikus mõttes küpsete metsadega. Elurikkaid metsi lageraiudes kaob seal aastakümnete jooksul välja kujunenud metsataimestik, ohustatud ja haruldased liigid ning ökoloogiline mitmekesisus.

• ¹ https://www.eoy.ee/ET/999-eesti-metsadest-on-kadunud-60-000-linnupaari-aastas/

Üleraie tõttu on metsandussektor jõudmas tõsisesse kriisi. Praegusest majandusmetsast on juba lage või kaetud alla 10 aastaste puudega 24% ning see osakaal suureneb pidevalt.¹ Kui nii jätkata, on umbes 58 aasta pärast kogu meie tänane majandusmets lagedaks raiutud. See tähendab, et täisealisi ja vanemaid kuusikuid ja männikuid enam väljaspool range kaitsega alasid ei olegi. Kui tahame, et ka tulevased põlved saaksid metsa majandada ning sealt ka kvaliteetset okaspuupalki saada, peame juba praegu raiumist vähendama.

Tänase metsandusmudeliga jätkates muutuvad meie metsad aina nooremaks ja võsataolisemaks. Metsandusettevõtete jaoks tähendab see toormebaasi valiku kitsenemist – majandusmetsast ei saa enam kvaliteetset palki. Kliimaministeeriumi plaan kompenseerida üleraiet suuremahuliste istandikega kiirendab ja süvendab nn võsametsanduse suunalist arengut veelgi.

Madalakvaliteedilist puitu on Eestis juba praegu väga palju. Vaid 20% Eestis raiutud puidust jõuab kestvustoodetesse, mille eluiga on pikem kui 15 aastat. Suurem osa (60%) meie metsast raiutud puidust põletatakse energia tootmiseks.² Kestlik ja väiksemate raiemahtudega metsamajandus saaks toetada kohalikke kõrge lisandväärtusega puidutööstusi, näiteks mööblitootmist ja palkehitust, tagades kohalikele inimestele töökohad, aga ka metsade ökoloogilise stabiilsuse.

• ¹ L. Maamets, R. Kuuba, A. Lõhmus, E. Uuemaa, R. Rosenvald, R. Kont, 2023. Eesti metsade alternatiivne hindamine, Postimees Kirjastus